2015. aasta kindlustusseadus – tulevaste muudatuste lühiülevaade
18. september 2015
2015. aasta kindlustusseadus
Nagu me teame, on Inglise õigusega reguleeritud merekindlustuslepingute suhtes kohaldatav seadusandlus 1906. aasta merekindlustusseadus. Seadus on kodifitseeritud põhimõtted, mis varem tulenesid suuresti kohtupraktikast. Sellest ajast alates on seaduse põhimäärust vaid veidi muudetud. Õiguskomisjon on aga edendanud olulist seadusereformi, mis muudeti seaduseks 2015. aasta kindlustusseadusega. 12. veebruaril 2015 võttis Ühendkuningriigi parlament vastu 2015. aasta kindlustusseaduse ja see toob Ühendkuningriigi kommertskindlustusse põhjalikud muudatused. 2015. aasta kindlustusseadus ei tunnista MIA 1906 kehtetuks, kuid muudab mõningaid peamisi jaotisi. See jõustub 12. augustil 2016. Kaalume mõningaid olulisi 2015. aasta kindlustusseadusega sisse viidud muudatusi.
ÜLIMALT HEASUSK
Nagu me teame, on merekindlustusleping ülimalt heas usus sõlmitud leping. Kui kumbki pool ei järgi ülima hea usu põhimõtet, võib teine pool lepingust hoiduda. 1906. aasta merekindlustusseaduse paragrahv 17 kehtib enne ja pärast kindlustuslepingu sõlmimist – on positiivne kohustus riskist rääkida.
Vastavalt 2015. aasta kindlustusseadusele on kindlustatu endiselt kohustatud avalikustama kõik olulised faktid, kuid on olemas nn “tagasipositsioon”. Vastavalt jaotise 3 lõike 4 punktile b täidab kindlustatu oma avalikustamiskohustust, kui ta annab kindlustusandjale „piisavalt teavet, et panna ettevaatlik kindlustusandja tähele, et ta peab tegema täiendavaid päringuid nende oluliste asjaolude väljaselgitamiseks”.
Näiteks: kindlustatud on paar aastat tagasi POD-is lasti märganud, kuna luugikaaned ei olnud veekindlad. Oma kindlustuspoliise üle vaadates on nad uuele P&I kindlustusandjale rääkinud sellest veosenõudest, kirjeldades seda ainult kui “lastikahju POD-is”. Võib eeldada, et kindlustatu on oma avalikustamise kohustused täitnud ja seetõttu peaks sellise nõude kohta teavet küsima kindlustusandja. Samas tuleb meeles pidada, et risk tuleb kindlustusandjale esitada „sel viisil, mis oleks mõistlikule kindlustusandjale arusaadav ja kättesaadav”.
Ilmselge põhjus, miks seda tehakse, on see, et Underwriters kaasataks rohkem riskikõnelustesse enne lepingu allkirjastamist, mitte siis, kui nõue on tekkinud.
KINDLUSTATUD POOLT AVALIKUSTAMINE
2015. aasta kindlustusseadus toob kaasa olulise muudatuse avalikustamises endas. Vastavalt 1906. aasta merekindlustusseadusele ei pea kindlustatud avalikustama „ükskõik millise asjaolu, mida on üleliigne avalikustada mis tahes otsese või kaudse garantii tõttu”. Seega, kui kindlustusandjat kaitseb kindlustuspoliisiga garantii, saab avalikustamist vältida. Garantii klassifikatsioon on aga muudetud “peatavaks tingimuseks” – eemaldatakse selline kaitse, mis oli kindlustusandjale kättesaadav. See tõi kaasa 2015. aasta kindlustusseaduse jaotise 21 lõike 2, mis jätab 1906. aasta merekindlustusseadusest välja jaotised 18, 19 ja 20.
GARANTIID
Nagu me mainisime, muudetakse garantiide klassifikatsiooni ja olemust. Peatav tingimus tähendab, et garantii (kas otsese või kaudse) rikkumise korral vastutab kindlustusandja endiselt mis tahes kahju eest, kui kindlustatu on rikkumise enne kahju tekkimist kõrvaldanud. Kindlustusandja vastutab kahjude eest, välja arvatud juhul, kui need olid “millegi juhtumise põhjuseks”. Mõiste “garantii parandatud” osas selguse saamiseks võib võtta lihtsa näite: seal on piiratud ala, kus laev võib sõita, kuid tegelikult sõidab ta selles piirkonnas (katet pole, kui laev on selles piirkonnas), kuid hetkel, kui laev sellest tsoonist lahkub, rikkumine kõrvaldatakse.
VAHENDID
Veel üks oluline muudatus, mida tuleks mainida, on kindlustatutele kättesaadavate õiguskaitsevahendite uus põhimõte. Merekindlustusseaduse jaotise 18 kohaselt on kindlustatu ainus õiguskaitsevahend, kui ta on rikkunud oma ülima heausksuse kohustust – käsitleda kindlustuslepingut nii, nagu seda kunagi ei tehtud (MIA 1906 artikkel 18). Uue seaduse kohaselt ei piirdu õiguskaitsevahend üksnes lepingust kõrvalehoidmisega, vaid jaguneb rikkumise kategooriate järgi: 1) tahtlik või hoolimatu rikkumine; 2) “aus rikkumine”, mis ei ole tahtlik ega hoolimatu. Esimeses olukorras, mis on ilmselgelt kõige raskem, võib kindlustusandja vältida kindlustuslepingu sõlmimist, ilma et oleks vaja kindlustusmakseid tagastada. Kindlustusandjal on kohustus tõendada, et rikkumine on tahtlik või ettevaatamatus. Rääkides teist tüüpi olukorrast, kus rikkumine ei ole tahtlik ega hoolimatu, on kolm võimalust:
1. Kindlustusandja võib poliisi tühistada, kuid ta peab kindlustusmaksed tagastama. Oleneb olukorrast – kas kindlustusandja oleks riski kirjutanud, kui kindlustatud poolelt rikkumist poleks olnud.
2. Kindlustusleping jääb jõusse, kuid tingimustel, mille alusel oleks kindlustusandja riski õiglase esituse korral riski kirjutanud.
3. Nõudehüvitist saab proportsionaalselt vähendada, kui võib eeldada, et kindlustusandja oleks riski kirjutanud kõrgemale kindlustusmaksele.
Nagu mainitud, jõustub 2015. aasta kindlustusseadus 2016. aasta augustis. Ilmselgelt vajab see veidi aega, et see Inglise kindlustusõiguse süsteemis assimileerida. Märkimisväärseid, olulisi ja ülitähtsaid juhtumeid on veel tulemas, kuid kahtlemata on need muudatused üsna märkimisväärsed ja meil on aega vähem kui aasta, et valmistuda.
Üksikasjalikuma teabe saamiseks vaadake Ühendkuningriigi kindlustusseaduse muudatuste praktilist juhendit, mis on koostatud Lloyd`s Market Associationi ja International Underwriting Associationi liikmetele. on allalaadimiseks saadaval siit.