Teie ei küsinud, aga meie vastame!

26. aprill 2023

Läti ülemkohtu senat on oma hiljutises otsuses teatanud, et leppetrahvi kokkulepped on Läti seaduste järgi lubamatud.

Läti Ülemkohtu Senat on oma otsuses tsiviilasjas SKC-3/2023 käsitlenud leppetrahvi mõiste vastavust Läti õigussüsteemiga. Senat pidi vastama küsimusele, kas Läti õiguskord võimaldab eelnevalt hinnatud kahjude hüvitamise instituuti (leppetasu), mis vabastaks hageja kahju tõendamise kohustusest ja kohtu nende hindamisest. Senat jõudis järeldusele, et sellised lepingud ei ole Läti õigussüsteemiga kooskõlas ja on seetõttu vastuvõetamatud.

Senat selgitas, et lepingupoolte vabadus valida lepingu sisu laieneb niivõrd, kuivõrd seda ei piira seaduse imperatiivsed sätted. Läti tsiviilseaduse kohustuslikud sätted määravad kindlaks, millised kahjud ja millistel juhtudel tuleb hüvitada. Läti tsiviilõigus nõuab mitte ainult lepingu rikkumise enda tuvastamist, vaid ka kahju olemasolu ning põhjuslikku seost kahju hüvitamise ja rikkumise vahel (kahju hüvitamise eeldused). See tähendab, et Läti õigusega on välistatud poolte poolt eelnevalt hinnatud kahju hüvitamise instituut, nimelt ei saa pooled kokku leppida, et lepingu rikkumise korral on lepingus ette nähtud kahju hüvitamise kohustuseta lepingupoolel konkreetne summa. kahju hüvitamise eeldused.

Senat selgitas lisaks, et varem hinnatud kahjutasude instituut on üldiselt omane angloameerika õigussüsteemide riikidele, samas kui enamik Mandri-Euroopa siseriiklikke õigussüsteeme näeb selle asemel ette leppetrahvi.

Senat on rõhutanud, et kui pooled soovivad kokku leppida rahasummas, mille üks pool peab maksma kohustuse mittetäitmise eest (mitte ainult lepingu rikkumisega tekitatud kahju suuruses), võivad pooled kokku leppida leppetrahvis. Siiski peab leppetrahv olema ka proportsionaalne ja kooskõlas ausa äritavaga ning sellel on ka kohustuslikud erireeglid määramiseks ja sissenõudmiseks, sealhulgas summa piirangud (vt Läti tsiviilseaduse artiklid 1716–1724.1).